Laevatööstus 2020
18.02.2016

Majanduskriis viimastel aastatel avaldas laevade ehitustööstusele tugevat mõju. Fakt, et kaupade kogujaotust on viimastel aastatel oluliselt vähendatud, mõjutas kindlasti ja negatiivselt kogu merendussektorit.

Kriis avaldab jätkuvalt survet meretehnoloogiate arendajatele, kes püüavad leida rahalisi vahendeid oma traditsiooniliste projektide jaoks, mistõttu on sunnitud veelgi vähendama tootmisvõimsusi.

Sellest hoolimata on sektoris avastatud uusi võimalusi. Süvaveeressursside, nagu mere taastuvenergia, otsimine annab kindlasti hoogu merendusega seotud tehnoloogiate arengule.

Pidades seda silmas, keskenduvad arengusuunad teadmiste ja innovatsiooni põhiste majanduste loomisele, edendades tõhusalt uusi ideid ja uurimis- ja arendusprojektide tulemusi rohelise energia (jätkusuutlik kasv) jaoks.

Uued väljakutsed EL-i riikidele

Meretransport ja seeläbi laevaehitustööstus kogesid viimasesse aega tsüklilist arengut, mida saab kirjeldada peamiselt kui volatiilset. Kaubalaevad toodetakse põhiliselt Hiinas, Koreas ja Jaapanis, kuhu on üle viidud peaaegu 4/5 kogu maailma tootmisest. 

Euroopasse jäid ainult kõrgtehnoloogilised projektid. Spetsialiseerituse tase võimaldas eurooplastel säilitada juhtpositsiooni disainis, innovatsioonis ja täiendavates teenindustes.

Meretehnoloogiad

500 000 inimest tegutseb selles sektoris 7500 Euroopa ettevõttes. Enamik neist on VKEd. Kogu tootmine piirkonnas on hinnanguliselt umbes 72 miljardit eurot. Arengualad keskenduvad laevade käsitsemisprotsessidele, jõuülekandele, kommunikatsioonile, automatiseerimisele ja integreeritud süsteemidele. Umbes 70% kogu toodangust on ette nähtud ekspordiks.

Laevaehituse ja remonditööstus

Eurooplased investeerivad peamiselt väikeste ja keskmise suurusega laevade tootmisse. Umbes 90% on ette nähtud ekspordiks.

Mereväetööstus täna

Kogu olemasolev laevastik on tegelikest vajadustest suurem, põhiliselt ülemaailmsete kaubamahu vähenemise tõttu. Vahepeal tarnib Aasia laevaehitustööstus rekordarvul uusi laevu turule, mis avaldas otsekohe mõju veohindadele, mis on oluliselt langenud.

Laevaehitustööstus laieneb massiliselt Hiinasse, Koreasse ja teistesse arengumaadesse, samal ajal kui Lääne-Euroopa kõhkleb selles sektoris edasistesse investeeringutesse. Pikad tootmistsüklid ja piiratud arvu tellimused tarnijate ahelas kajastuvad Euroopa ettevõtete ettevaatlikus suhtumises.

Spetsialiseeritud segmendid nagu kruiisilaevad ja abilaevastik ei ole nii palju mõjutatud kui kaubalaevade sektor. Siiski seisavad ettevõtted kõrgtehnoloogiliste või luksuslaevade puhul silmitsi olulise probleemiga leida vajalikku rahalist toetust projektide loomiseks ja arendamiseks.

Euroopa tasandil vähenes turusegment kriisieelse tasemega võrreldes 30%.

Samas näivad pikaajalised perspektiivid olema positiivsed.

Ühiskonna suurenevad ootused keskkonnakaitsele võivad tekitada uusi võimalusi.

Sektori peamised mängijad tuvastasid järgmised trendid ja eesmärgid, mis tuleb saavutada 2020. aastaks:

• Mereväetööstuse edendamine kui ühe Euroopa strateegilise sektori edendamine, keskendudes peamiselt julgeolekule kui töökohtade loomise allikale piirkonnas
• Merevägi kui innovatsioon: peamine prioriteet peaks olema pakkuda tooteid, mis sisaldavad kõrge tehnoloogiatase vastavalt uusimatele investeeringutele teadus- ja arendustegevusse
• Konkurentsivõimeline tööstus: kogu sektori ümberstruktureerimine uute kvalifitseeritud töökohtade loomiseks eelkõige teadus- ja arendustegevuse ja teeninduste alal
• Spetsialiseeritud ja roheline: keskenduda toodete loomisele, mis sisaldavad rohelisi tehnoloogiaid kogu tootmisprotsessi vältel.
• Sihtkoht: eksport – mitte ainult lõpptoodetele, vaid ka komponentidele
• Energiasäästlikkus – keskenduda toodete projekteerimisele ja arendamisele, mis peaksid sisaldama kõrgetasemelisi tehnilisi lahendusi, mis on energiakulu ja keskkonna seisukohalt tõhusad.
• Selle strateegia rakendamiseks näeb EMTI ette neli peamist arengusammast:
• Tööstuses tegutseva isikkoosseisu kõrge kvalifikatsioon
• Parem juurdepääs maailmaturule
• Rahaliste ressursside tuvastamine uute projektide rakendamiseks stimulatsiooni investeerimine teadus- ja arendustegevusse